pio, cõmpréhendo. PIR. Italaſvs cäpẽſserkt örãs. Explorarè 14.Lor, mib juſsa cãpẽſsꝭrꝭ fas et. Virg.

Cäphärküs„vel Cäphäreüs, i, m. Capo doro. EPITITH. Altüs, dũrüs?ſcõpblõsüs, fallax, prcẽllõsũis, triſtis, Eübsichs. Sis, et Eub dicecadtès„ ultõrquè Cãphãreũs. Virg.EXPLIC. Eusbææ Dfhbmontorium pe.riculoſim ad quod Græcorum claſſis, dum Troja rediret, magna ex pa 0ze nauſragium fecit. A Capo;& promontorio di Negroponte, vicino Nal quale i Greci; ritornando da Troja, fecero gran naufragio. l

Cäphärehs, 4, üm. Di capo doro.* gaxã trlumphalẽs fragẽrè Ca-phärkä pipes. Prop. Grgja Cäphärẽd carrerè pupplr aqua. Ovid, g

Cäphäridés, üm, m. 4% ng. Cäphäris, dis. Di capo doro. SVN.Cäphäred, E, 40 adjectivo Cäphäreis, 4) m. Exc pit mnès hinpetræ Cäphäridẽs.(Jamb.) 3

Cäpharnãgm. Indecl. Cittd della Galilea, ove Gesꝶ Criſto fece molimfracoli. Aliter dicitur Cipẽ nahm.* Jude Cäphärnzüm graden,pervenit ad oras. Juv. h 7 N

Spilläméntüm, 15 f. cap: Hera. S N. Cipilli, cäpillirtüm.

Cäpillärs, is, n. cuſßa. SVN. Crinãlè. Dividerè moccha pape.7s cäpillirè.(Scazon.) Mart.

Cipillätäs, à, m. chi ha i capelli lunghi. SVN. Cömãtüs. 5Ipse cäpillätõ diſisum cõncùlè potat. Juv.

Cäpillitium, ii, n. Capelliera. SVN. Càpilli, cäpillämẽntüm.*

Cäpilläs i; m. capelloscrine. SIN. Orinis, cõmà, ccsäries. EPITHAürküs, aüratüs, flaväs, cröcküs, rösküs, pürpürküs„ itér, nigèr p cãnüs, nivkũs, cñltũ s, pẽxũs. cõmptũs, õrnãtũs, eriſpis„ förmösüs p criſpans, nittſdus venũſtüs, rütllüs, möllis, ténüls, loöngüs, ſpärsüs, pẽndülüs,vägüs Elfästterräns,slütäs, impexüs,hörriqts türpie,sSrdidtte dusllenss(aud 5Iidus. PERIPHR. Füst, vel ẽffüsi per cõlla cäpilli.Sparsi sinè lẽg& cäpilliPHR.Förmärk, väriarè cäpillös. Förmä pläcẽt,nivkũſquꝭ cõlör; fla viquꝭcäpilli. Cõmptĩ dẽ mõrè cäpilli. R&fügõſqut᷑ gèrit ĩ frõntꝭ capillõs. Conſpichssörnärät flörb cäpillss.Aürsöli lüdünt her lactés c5läcäpillt. Len 5

pörà perſtringit fülvõ prõtẽcta cäpills. Ibat ödõratis hümꝭrõs pẽrfũsa 6pillis. Aſsölẽt intõnsõs Sertis ornars cãpillõs. Jicent cöllö pösiti sink l“g cäpilli. Vitta còẽrcẽbãt pòsitõs sin legs cäpillös. Immiſsõs hüm' 85rum per ütrũmqus cäpillös. Spëctät inörnatẽs cöllõ pẽndẽrè cäpillös,Er levts impi les rer dab dt aurd cipillõs. Ovid. 8Cäpio, is, cẽpi, cãptñm, èrè. Prendere. Act. acc. SVN. Acciplo“cãpto, sũmo ãſsũmo v prẽndo, pröhendo., PH R. Tũ capè sacra mänũ,Qu tẽ dẽmẽntia cẽpit? Extrẽmũm tãutĩ früctüm cäpérétis àmöris-Arma améns cäpliõ, nëc gat rdtionis in armis. Virg.. 0Cäpiſträtüs ä, üm. Incapeſtrato, legato, SVN. Frænãtüs. n. 15qué cäpiſtratis tigrib¹ỹõ ltd sedet. Ovid. iCͤpiſtrüm, i, n. Capeſtro, cave x qa. SVN. Fr nm, häbẽni, löräm?„„lüpüs, läpatüm, EPIT IH. Dürüm, mördax z rigidümsferraätüm; nöd,Sim, ſtrictüm, addũctũm, laxñm; rémiſsüm, impörtüũnüm.“ Prim q.ferratis prHigant rd cãpiſtris. Virg. 1 clCäpitälis, is, m. f.& n. capitale. Ses cäpitälé nefas öperògã dil fartè. Lucr. 14

Càpito) õnis, m. O. inato ò chi ha la reſta groſſa. SVN. Cäpitöste 1pér-