N
27 E.ECöõntriſto, ãs, avi ãtüm, at. Contriſtare; travagliare; dar maligenia. Act. acc. SVN. Affligo.“ Iaplier hes mocſtö cdntriſtãt aiderd v len.Cõntrövérsiä, S, f. Conteſa contraſto. SVN. Cõntẽntfio lis, pñgna-diſcrimẽn. Declamatid cõntròversiarũm.(Phal.) Sid. 2Cõntrõvẽrsüs„4, üm. Litigioſo, che volentiere litiga. SVN. Incettüs, 2 dübläüs, àmbigüüs. Sin cõntrõvẽrsũm i ſrentib aubjiclèsn. ul.
OCöõntrũdo„is, sr, süm, Er&. Spingere per forza. SVN. Trũdo, intrũ-
do, cñmpẽllo, impẽllo, cõnjicio.“ Has ig nm vent âgens cõntrũxit in unum. Lucr.
Cöntübernälis, is, m. f. compagno di Camera. S VN. S dalis, söcins, cön-victör, dõmẽſticüs. d gaAlax taberndyvõſquè cõntubẽrnãlẽs.(Scaz.) Cat:
Cöntümacla, E, f. Coutumacia. SVN. Obſtinatio; pẽrtinãciâ. Hi ſub.bidienga, orgoglio. Arrägäntiä, faſtüs, süpérblä..
Cöntümãxs àcis. Adject. Deſubbidfeute, caduto in contumæcia. SN.Pęrtinãx, õbſtinãtũs, per vicãx ãrrõgans, su perbds, rèbèllis, öbfirmãtüs·N mẽ dixeris ẽſcè cõntùmicẽm.(Phal.) Mart.
Cöntümélià, E, f. Villania; grave xq ay ingiuria. SVN. Injnria, cõn-
viclüm, cãlñmniã; öpprobriũm. Dòcet e crandas ferrs cõntumẽliãs(Lamb.) Prud.
Cöntümẽlissüs, à, um. Ontoſo, ſcherne vole, rampognoſo, ingiurioſo:Nec t barbara cõntümẽliõsi.(Phal.) Mart.
Cöntũndos iss tũdi, tũsũm, Erb. Ammaccare; dibattere z peſtare. 5YN.Tũndo, ferio; pẽrcutio h frãngo, cõntꝭro, öbtèro, cõmminno. Abbatire, addoleire. Domo ẽdõmo, plãco, ẽmõllio, mĩitigo.. Cõntũndẽt:more ſquè vlris t mõenid põnèt. Virg.
Cöntürbo, as, avi, àtüm, irè. Conturbare. Act. acc. SVN. Türbopẽrtũrbo. Impedire, confondere. Cõnfũndo, miſcëo; pẽrmĩſcëo.* Cõn-tũrbãre animam conſuẽ vit corpòre in ipso. Luc.
Söntüs i, m. Aſta lunga. SN. Vectis, sudẽs. Baſtone a dſie puntè:Häſtä. EPITH. Dürüs, älienüs, ferrüs, löngüs, zcütüs, ferratüs, träbslis, pũgnãx, icernũs, tèrès. PH R. Ipo rãtẽm cõntõ sübigit, vẽliſquminĩſtrãt. Dũrĩs nãvẽs dẽtrũdrꝭ cõntĩs. Dũm ſerrãtĩs pẽr mãrmòra cõn-tis diſcürsãnt. Irritãnt ali lõngis incẽndia cõntis.* Ferrata ſqus sd.et Acta cuſpidꝭ cõntõs. 5
Cöntũsus, à, ũm. Partic. Ammaccato; peſtato. S VN. Frãctüs, percuſsus tritüs, öbtritüs.“ Ignõtut pecùri, nullö cõntñsüs aratrö. Catul,
Odnval eo, Es, ui, itũm, Er, n. Guarrire, reſtituire la ſanita, riſanare. SM. Valeo, cõnvalẽſco, ẽx mõrbõ recrèör. Hæredem ſcripsit miNima, cönvälült. Mart. 4
Cönvallis, is, fœm. Fondo, luogo baſſo, e profondo; valle. SVN. Val-lis. PHR. Cãmpũs, quem cõllibis ũndiquꝭ cũr vis Eingebant yl:médiaque in vällé théatri circüs rät. Vällis, quam densis fröndibüsitrüm Vrgötütrinqué lätüs. Lochs, et öbſcuris claudant cõnvãllibũsambræ. Virg. 8
Cönvälo, is, irb. Far fardello, affardellare. SVN. Visz cölligo“öbko. Cönväaszré nefas füerit, ceũ fäles rapaci. Ell.
Cönxécto, às, zi atüm är&. Portare; menare. Act. acc. SVN. Vehosg con: