314 D E C 2

Pecöris,, m. Pello; adornsornato. SVN. Fõrmẽs ds; pdlchłrg con-einnüs, hönẽſtüs, d ẽcẽns, cõnvꝭniens, clãrũs, ẽximlis, cönſpichus, ins igniscbnſpiclendüs. PERIPHR. Förmã pülcherrimus, ſpëctabilis, cönſpiclendäs. Præſtanti cörpörs. Insignis ficls. Förm& münkré præſtäns.Ants ällös pũfchẽrrimüs ömnẽs. PR. Qu pülehriör alter non füit E,neädüm. Förmä pläcer, niveénſqus cölôr, Häviqué cäpilli.“ Teraqusterquè mand pedtus percũſæa dècõrũm. Virg. 5

Decrépitüs, à, um. Decrepito, vecchio. SVN. Annösüs,sEnẽx, vkcüflüs;long vüs, effosths, grändsvüs. PERIPHR. Evi matürüs. Annis fra-üs„ feſsüs, tärdis. Evö cönféctüs. Löngis cönsümptüs àb annfs. Jenprôplör lẽthö. Tärdũs grävitätè senili. Seni jam feſsüs inèrtt. Tard.dus senilibüs aànnis. Sic citò dẽcrépitüs, qui puer antè fllt. Text.

Deẽcrẽtũm, i, n. coſtitsgione, deliberamento, dichiaragioe; decreto:SVN. Arbitriüm, senténtiä, jüdiclüm.* Veque eg curarum repètan,dicrẽtã mèarùm. Val.

Dẽcũmbos is, cb, cbitũm, r n. Giacere. SVN. Rꝭcũmbo; cũbo-re cnibe, jacło, quiẽſco, rèqulẽſco. PERIPHR. Cõrpũs, nembrà, pönére, dẽpõnèrꝭ.Membrä löcärs törõ. Lẽctõ cõmpönèré mèmbra. Pröcüm“bers lẽctõ. PHR. Dẽfẽſsaquꝭ mẽmbrã marmòr&õ rëfsrünt thälämö, ſträ.tiſqus ræpönünt. Ills cäpnt viridi feſsñim sübmisit in herbâ. Pröſträtlin gramink mölli, prõpter aqua rivũm, sb rãmis ärbörls altä. VIiridirẽcübãt prõjẽctüs in àntrõ; Miſtäquè cũm föliis prSbült hérbä törũmub qua dẽchbult re que ſcens diligat umbram. Mart.

Becũrro, is, cirri, cñrsũm, ᷑xè 5 n. Correre in gi. SVN. Cürro?pèrcũrro, ãdvöôle. Tramettere; paſſare, Tranſmitto, süpëre, traſtcio. Diſcendere,; ſcendere; ſmontare. Dtſcẽndo.* Lachen arden-summad dꝭcürrit 4b arcè. Virg.

Decirsüs, üs, m. Decor ſostraſcorrimento, cer ſo. S VN. Cũrsũs, ĩncũrsũsdẽſcensus, impètüs. Spa io, tempo. Cſirsüs, ſpàtiũm, tẽmpüs, cürrichlüm -

gu dquè flit campus vallem dẽcñrsũs aquarùum. Ovid.

Deécüs, öris n. Bellezza; forma, ſpecie. S IN. Dècör forma, ſpèëclẽs-venũſtas, pülchritüdo. Ornamento. Cultus, õrnãtüs, örnãméẽntüm. Honorslade, gloria. Hönòr, laũs, glöriä)ſplendör, nõmèn, dignitäs. EPITIHI. Altümzelarüm, rütilũm, rẽgaléssüpèrbim, insignézsgrégiüm, miräbilé, exminim, perẽnnk, cönſpicüũm, immörtal, mägnificäm, indẽlebil. PHR. Odcs. nõſtrẽ pars maxima fam. Ætãtĩs dcùs ĩindẽlẽbilł nõſtræ. Egrẽ815 täntũm dcs enltét örł. Förmz égrkglüm miratä décùs. Nö àliqusdnöménquè, décüſqus gẽtsimüs. Ætérnümqus tënẽt per sScälä nsmén-Hi pròpriim dcs, ẽt płtriũm ĩndiguantr hõnõrẽm. Dõnat häbęrè vicdcs ẽt tũtãmèn in ãrmĩs Fõrmꝭ dæcs ãt quꝭ juvẽntæ. Scẽnĩs decbra ãꝶta fütũris. Aurataſqus trabe nveerùm dꝭcõra alia parentum. Virg.

Decütio, is, cñſsl, cüſsũm, kr. Crollare, ſcuoꝛere. Act. acc. 5 VN.Quätio, concütio. Gettar a baſſo; battere. Exchtio, dètürbo, deicio. PHR. Dẽcũtit ẽns càput. Et sũbitã frõndẽs decutlũntür aqua.Deéchtiaãt rorem, ét gürgentésatterdtherbas. Virg. 1

Dẽdèckt. Imperſ. Piſconvenire, ſconvenire; non ſtar bene. SIN.Nön décetz non cõnvënit. Eſſer coſa non honeſta. Tür pë ẽſt.* Adò vi-que prébes, quarùm mé dẽdkckt use,. Ovid.

Dedécöôrzöôrls. Adject. vel Pedèoòrhs, iu. Deſeneſto; in fame.§YN.ndẽ-

In

1

bf

2 1 e L,

—

2 8