animis, Virtũtł prõſtãns. Viribũs insiguis. Vir ſõrtĩ pẽctòré Armiesin ar mis acër. Pell ackr, förtis. PH R. S præſtäns znimi jüvenis 9tum ĩpsë ferõci virtũte ẽxüpꝭrãs. Cui intégꝭr visänguis,sSlide ante,tant rõbôrè virẽs. Sint nõbĩs fõrtiã bẽllõ pẽctôra; Sünt ànimi ⁊t 5ſpẽctãtã jüvẽntũs.. Egreditur caſtris miles gẽnërõsũs ab iſdem:& 1Geénérösitas atis, f. Generoſttd y nobilta coraggi. SVN. Föxtigh 1änimüs, Gin plur. inimi, vel nöbllitas. PERI PHR. Animi Anvis„röbür. Märtiüsardör. Cönſtäns, virilis, nöbilis ànimüs. alcüvis ànimi. Mens générösk. Générösũm pẽctüs. 266Génkro, a8, àvi, tüm, är. Generare,ingenerare. Act. acc. SN. Pröt,,nero, prõdũco, gigno, prõgignospłrio crèo, prõcrło. PERIPHR. Pr blen,Scipio. Partũm ẽ do. PH R. Qui tintĩ talẽm genũerè pärentẽs. Sätüs 1guind Dirũm.“ Win genlius genitor genkrãvërit anus; et ũnum. 52Gknẽsis, 18,&, f. Geneſi. SVN. Cõdẽx acer. Origine. Grtüs:“80. Angus, inſpecta głnꝭsi, cõllyrià poſeit. Ju 47 6Geniaſis, is, m. f. E n. Allegro feſtivo. S IN. Feſti vis v feſtüs„I,Jaũtüs, zmoënüs. Tuminet aſeimilis, lucent gænialibüs alis. Virge,Genitälis, is, m. f. E, n. Genitale, generati vo. S VN. Genitäbilifer tumèntterræ z et hgénftälli sẽmina poſcunt. Virg. öGenitör, öris m. Genitore, generaiore, che genera. SWN. Pärpätér; génèratör, sätör, prögénitör, V gẽnitör capę sacra man,pAtribſquè pend tes: Virg. ö 5Geénitrix, icls,. Generatrice„ genitrice. SN. Matèr,; pͤrens. 2que do mum mirans głnitricis, et hamidd regnd. Virg. 0Genktüs, à, ü m. Adj. Generato. SVN. Prölès, prögenies, fils, natgéneratüs. Diisgèniti pôterè. Tenént media oõmnid cylvs. Virg: 6.Génjüs, ii, m. Gente il bnono ò cattivo Angelo. EPITH. Amicùs) 1ſtiyüsfaüſtüszltüs, faũtörhsscñndüs, dũx, cömæs, hiläris, fidüs, felixnüs, dextłr:impröbüs, infaüſtüs, mälüs, triſtis, inſeſths. PH R. Nẽſciò quemãlẽ nũmẽn micnm cõnfũſam ẽripiit mẽntẽm. Geniũmque löci,à dhũc ĩgnõtà prꝭcãtür nũminã. Magnè Genĩ, cãpæ thũra libens, vöriſcc,tavẽtõ. Incertij n gẽniũmnꝭ᷑ ldi, famùl umu parent is. Virg. EXPII 4Demon banuss aut malus quem nobiſenm g/gni veteres credebant;,noſtræ præeſſe. M Spirito buano& cattiyo, il quale credevano glitichi che naſceſſe con noi; e regolaſſe le azioni della noſtra vita 15Genövelä, S, f. S. Genovefa. EPI TH. Cäſtä, inclFtä. Ne.ſpernantur Gènòyẽfamraſquè dòmiſquè. Fort. 7 60Gens tis f. Gente, brigata. SN. Genus ſtirps, prõgèniẽs; pigo, prölẽs, söbòſeès, sanguis. Natio, pöpülüs. EPIIT H. Süperbä) 80 5qua, priſcà, ſerõx, aũdax, bẽllãtrix, bẽlligra, ẽffera, indõmità, inhõ pate;hörridä, insüperabilis, mälèfidâ, impiài. JAHi⁴ꝗꝗ dedn ge,frænarè tuperbas. Virg. 11Gentilis, is mf. E, n. Gentile, nobile, SIN. Gentilitiüs.qui ntcnõn gentiliã ympAuĩa gecum. Juv. 1 15.Gentilftäs,atis„f. Gentilex qa Gentilitd.* Gẽntllitãtĩs gõrdids“4.(Aleaic,) Prud. 42Genn. Indecl. neut. Ginbcehio, SVN. PoplésEPITH. Flexilé um-xñim, flẽxibilẽ. curvñ, cr vãtũm, incũx vum, pröcidüüm, süpplé&? f fir-

FFFmiſsümzprönßm, snccidüüm, läbans, tenkrüm, titübzns vriside,

i

ens

1

*1