06 2 2 in it1 lũctüs, gätt. EPITH. Dülcis, öbörtä, plâ, mänzns, ebdins) eilig bertẽpens, mädida, üd, ämärä, hñmẽns, ſtillans, icẽrba, süppléx: fünẽſta 70Iix, délösä, cöntinüͤ, insidtösa. PERIPER. Lacrymarüm imbér H f. 40Moéſte güttæ. Per örä völüte. Effüse genis. PHR. Lacrß me, N.tüm, vel örͤ rigànt. Ex öcälis mänänt. Pr ör flüünt, võ vünt,Geènãs hñmẽctànt. Lacrymãs fündo, ẽffündo, profündo, do. ids main lacrymas. Lacrymis indũlgéo. Lacrymis, flẽtũ, fletibüs, kept ir-gũttis, moẽſtis ĩmbribũs, tẽ pid rõr, vel lacrymõõ flũminẽ für berrigo. Lacry mis örä, genas, fäciẽm sũffündo, aſpergo, impléo, hũmẽ 1 NTümidis ſtillat tibi rĩvüs öcellis. Nön läcrßmis cärüeré gen. 40talià fàndõ tẽmpèrkt à làcrymis? Röränt läcrꝭ mis lüminä fervidis I ie.er miſqus liquentibüs öränt. Sinũm läcrymis implevit öbörtis. mterum in licrymãs, terium tentarè precando. Virg. Lal

Lacrymändus, A, m. Lagrimabile, lagrimevele. SVN. Laer, 2bllis, de gdendüs, lũgendäs, deplörändüs.“ Hanc tumülo referama unen moë rentibùs angòr e xequiis lier mãndis ct. Stat.

Lacry mos as, ir. Lagrimare, ſangere,verſar lagrime. Act. vel Lmor, iris, itüs, arĩ. Dep. acc. S VN. Illacry mo, flꝭo, plõro, ugꝭo.non art penctrat, diſeunt läci mare decenter. Ovid. V. Lacrymæ,

Lacrymõsüs,„m. Lagrimoſo, pien di lagrime. SVN. Lacrꝭmi,vel lacrꝭmabilisluctuösns, triſtis, miskrabilis, laménta lis, lüguQuit tibi Nis mòdus la cr mõsĩ carminit; inquis. Ovid. 115

Läactküs, 4, üm. D/ latte. SXN. Candidus, albüs, candens, nya“Cor pòra depanùnt, et candens lãctels humòr. Lucr. 10

Licto, ark. Allattare, nutrir con latte. Act. acc. PERIPHR. 5 4überä, päpillas, mammas, vel mämillas ds, prtbꝭo, miniſtro, 5 11vèo, süggero. Läctk nütrio, l). Mämmäs pörrigo. Läctis alime,tä miniſtro. Altricꝭ mãmilla nũtrio, ẽdũco.* Vberaqut ebiberandilactantiä nat. Ovid. 17

Lactör)äris, itüs, iri. Brender il latte. SVN. Lãctèo. PERIPH R,sſigo, ebibo, x primo, bib hadrio, ex hañrio, siccos ẽxsicco. Vb er!?80. Agn ique tam lãctẽns, quam gramine paſia Faliſis. Ovid. 8

Läctücä,&, f. Lartiga. EPI TH. Frigida, frondẽns, viridis, möllis, 5 1,ſtris, cũltä, hõrtẽnsis. Clauderè qu coena, lãctũci ile las ãvirũm. Nfl.

Lacuna, Es f. Laguna, ridotte d acqua morta. SN. Föſszi. EPI 4Cava, väſtä, tpens, inindäans, ſoẽdä, piſcssa, üdä, cräſsä, limõsi.%Densaqut sẽpièrant triſtẽm ſpinẽta licũnàm. Vnde cavẽ icpiddant humorè licünh. Virg. 4 115

Läcünär,äris, n. Trave, che ſoſtenta la fabbriea. SVN. Laqukzr, adi1e„läqubärfüm, täbülätüm.EPITH. Aürküm, adratüm, e&latümy p! 10mãrmörküũm, ſplẽndidũm, cilstim, càvũm, fülgens, mãgnificim, gẽmm. 110gemmzüm, gemmiférüũm, cörüſcàns. PERIPHR. Läqukätä tecki;rädians, nitẽns, micàus. Aüréa cùr pictùm signa läcñnär haber.

Lacùs, ũs, m. Lago. guaz ohlaco. SVN. Läcüna, ſtagnũm, pälüs. E 1Viräs lmpiddssgelede 22716

20

8.

E— Ä—

—::. ̃ ˙

„ pröfündüs, Altus, pätülüs, limösüs, törpẽnsrülküs, flüminküs, nitidüs, äàrẽnõsüs, tränquillüs, imüs, imménsüs? e entpigꝭr. PERI PHR. Stägnäns und. Pälüſt is ũndä, àquk. Stägna 18 1quc. Stãgni tõrpẽntẽs ũnd. Vlvã. coẽnõqut rẽfertus gurg is. Lunz yldlbüs ätrö. Sölictis cinctä palũs. PH R. Lãcũ sẽ cõndidit altö.Staß ft 1

*