522 LI G L IM 3 7 62.Zcürüs, flexüs, ferrküs) üncüs z dünchs. Riſtraque et inc: dz

vum rubuẽrè ligõnẽs. Stat., ie nLigür; vel Ligüs, üris; m. Ligure, Genoveſe. EPIT H. Alpinus 2 95dömitüs, rebellie, vänüs. PH R. Ligürẽmque ad frena rebellem 2 7 ödömüit: Indémitüm bellö Ligürém, Völcõſquè vtrütõs ẽxtülit 0 bolegb te Ligürum duct, fortiſsimè bellö. Virg. 4 1

Iieüriä, E, f. Liguria, Genoveſats. Intered riſi prõſrard Lis? iIIa caα. Mant. l 1

3 5 8 2— 41515 1

Ligüſtrüm; 1, n. Liguſtro, giglio. EPTTH. Albüm, eindidüm: 9 el

veüm, canim. PH viblas E candligüſträ chens. Mart.,fülvüm?*

Lilium, ü, n. Iglo, Fordaliſo. EPI TH. Albüm, cändiduũm, in im(1gavens, vernäns, cänens, cäànũm, argentéũm„röſcidum: pictüm“ aur Ur4 0

füloens„ flöridüm, läctéüm, ridens fragrans„förmõsũm. PH R. i U

päſsim liliꝭ rẽſplendẽnt· Röſcidä liliäcänent. Rädiärünt are car 10lilià. Intũs nivèõ permiſtä nitõrꝭ pũr pura cöllũücẽt, ſpãrsõque intel f

car aurõ. Huc ades o formõrè puer; 2151 Hlia plenis. Virg: 1% eLilF bus, 1, m. Promontorio della Sicilia; che guarda alla 70Hinc Lilybeius, à üm. Millibas exp HephNris LFlibæön NArttos. Ovid.“ Et vAda durd lego sd xis Eilybéiä crcis. Wirg. di 15Lim, Ef. Limaſirumento mecanico d, verga. EPIT HI. Alperä,mörddax, dentätä, ferr&s.* gcilicet incipiam limã mördactüs nt. O 10 1Limax s acis, m. Luma cas animale ſemile alla chiocciola; me gN 670. EPITH. Cörnũtüs, cörnigér,; ſpũmôsüs, ſpümküs, qua 80räptilis, tärdigrädüs, lentüs; tärdüs„ röpens„ piger. 8 Implicconchꝰ limãx hirsutdquè campòs. Col. 6Limbüs, i, m. Lembosla parie da pièpò ſtema del ve ſeimenton ð V N. Ig,5 Hinder. El Ii. aft sts pierte amel cken der

2*

——

pürpür ls, cröc üs, cöccin ens PH R. Lĩimbũs öbĩibãt ad łüs. Mön ic Uſtis circùmdita limbõ. Quãàm plũrimã circũm pürpürä Mæandrõ Alg. uMeéliboca cücürrit. Vltimd pars rel tenui circumddtd ſimbõ. O j. 0Limèn, inis, n. Soglia, la parte inferiore dellbuſcio. SIN. För an 1nua. p I. Priümtim, Eröiim,elabefim, f Pertüm echte süpfgiletg 5sax km, fẽrrꝭũm, dũrũm Aridens, tritüm, märmörkümsaüritünt 2 1 lreliglösüm, venkrandũm, nöbilé; cäſtüm, lætüm. PER. Obsẽſs4 nl 1pörtärüm liminä. Röserät ſtridenti liminä Cönsül. Ter säxtz 1206 e

minä. Intériörä dömũs irrüpitliminä. Pas illis limina Diyüm 5s.0

E. Primũm limꝭn inirè. Patris perventum ad liminä edis. Ot-Virtluninè primo.„Limèn erat, cscgue res et pervids nge,„Limès, itis, m. Limite, termine 3 confine. SNN. Métä, cermim cenis. Sentiere. Semirä, viä, iter. PIT. Immetiseimms bil ic Ntusʒtẽctus sackr,sanctüs,firmüs, jäcẽns„ fixhs. PER IPHR. Säxür 490% apö jäcens. Läpis in agro fixüs. Läpis ärbitér, vel indẽx; Limés z Upösitüs läpis. PHR. Näüllüs in cãmpö säcer di visit agrõs arbiter!. ts,lapis. Limitibũs cẽrtis qui rägitärvä läpis. Saxum antiquum? ar vi“campõ qui fõrtẽ jãcẽbãt Limes Agrö pösitũs, item diſcernéretCautùs humumlingo vignavii limitè mensdr. Ovid. N gige,Limitos as, irè. Limitare; viſtringere, por termine · 8* audvartiör, divide, Glfüngue, dlcerno ter inoefin g unn, 5g limcircümſcribo. PERIPEHHR. Metas rerũmzẽt tenipbra põno. m: