721 RUB RU 1

Rübẽſco; is; ᷑ré n. Arroſſirſi, divenir roſſo. SIN. Rübko. Fere pFrum; ét pruni: Lapide rübẽſckrꝭc vnd. Virg. 2

Rübetüm, i, n. Roveto. SVN. Dümẽtüm, ſpinstüm.* cirnaſue

er in duris na ſrentid mord rübẽtis. Ovid.Rüb üs, i, me! Rüber, rubrà, rubrũm. Roſſo roſſeggiante.· SYN.Rübeéns rühicündus. růübẽſcẽns, rõs Els, pũnicꝭs,pñrpür ks, sanguinèüs-igns bs. PERIPHR. Illitüs, imbũtüs; infectis, pẽrfũ sis, tinctùs rũbõ·re. Præcipitem Occ ani rũbroõ la vit qubrè currum. Virg. 5

Rübicanz önls. m. Rubijcone ume. EDITH. Alpinüs, gracüs, nis“zmoẽnũs, söônans, sönörüs, mitis; pläcidüs, vitrłüs, Iimpidüs c&rl-üs, pünicküs; viréns, gräminéüs. PERIPHR. Rübicönis àquꝭ᷑„ ün,d. Rübicdnis imoent alveüs. Alpini Rübicönis àmnis. PHR. Eönt,cidit mõdicõ, parviſque impẽllitür ũndĩs Pũnickũs Rũbicõn. Pinces Rubicon, c fervida randat ⁊ſtas. Luer.

Rübicundüs, 3 üm. Rubicondo; vermiglio. SN. Rüb'ér, rübeũsꝰrübeſceẽns. PHR. Cui plũrimũs ignẽm sũbjẽcit rübôr, et cälfactz pł-örä cücũrrit.· d mbri cinjux rubicũnda marinĩ. Ovid.

Rubigo, inis, f. Ruggine. SVN. Ærũgo, sitüs, ferrũgo EPI TH.Aträ, nigrä, ſcabrz,&dà& rig Ida, mõrdax, aſperâ, teträ putris, foẽda-türpis, ſqallidä. PHR. Fẽrrũm rubigo inficit, térit, öbdüelt, rödit“exkdit, foẽdät, cörrümpit. Gbſcüra téritäür, vel legitür rübiginè ferrüm. Plenf räbiginis enses. Nigte rübigine fälcẽs. Squallidä desertirübĩgo infertür ztãtris. conderd vaginâ glãdium, në tet rübĩigoProp. Lingua què nc rigè at, ãrè ant rũbigint᷑ dentés. Ovid.

Rübör; öris, m. Roſſore, roſſezaa, EPITH. Rösküs flammküs?ienküs, ſplẽndẽns, micans, rütilüs, cörüſcus, decõrüs, pürpürküs, püni-cëbs, saingulnküs; verkcündüs. PHR. Verkcũndüs tinxträt örà rüböfSübeſt niyẽõ len is in örẽ rubõr. Cõnſcihs r rübôr mãnit. Sed amieruùbuit, sub ſque ĩnvita ndta vi dd rübòôr. V. Pudor.

Rübüs, i, m. Rubo, rage. SVN. Sentis, veprẽss ſpini. EPIT H,“Alper, hörrens, hãmätüs, hirsütüs, dũrüs, icütüs, mördaw, pünfcküs, 1

gidlüs. PH R. Hamãtis cñra nötare rübis: Hirsũtis brãchi tẽctã rübisSylvz dümis hörridꝭ, quãm dẽnsicõmplkrãnt ũndiquẽ sẽntẽs.* NelLa Rant illi, feräi et rübüs a ſper àmõmim. Virg.

Rüdens, tis, m. corda groſſi, fune, canapo. SVN. Fünis, retin14. EPITIH. Löngüs, ingens, tensüs, laxüs; gravis rigidüs, törtüs, ia,törtäüs, nõdõsiis„ exteénsüs märiniis, naũticüs. PHR. Laxi jactanciübiquꝭ rüdentẽs. Excũſs5s läxärk rüdẽntes. Törtüs äptäre ndentẽsPiripere, exciſaõſiue jũbit lãxarè rudentẽs. Virg.

ich

Rüdimẽntũm, ,n. Primo ammaeſtramento. S VN. Tyrõcinüm.,

le rudĩimẽntüm patris prẽpõnerè debe:. Ouid. 70Rüdis, is„ m. f. E, n. Rog xo ruvido. SVN. Impẽritüs, ignãrũs; 5dsctüs, inſeihs, tyro, vel hibẽs, ſtäpidũs„ lentüs„segnis, tirdüs.mala jampridem non aumùr ald tüdẽs. Ovid. 1400Rico, is, di, ert, n. Raggiare. Es rüdit ã ſeabrã tbrpis aulRüdüs, Eris, n. Scaglia, ogn vecchia materi di rotto dePERIPHR. Dirütæ molès. Sixd saxis zvdleb. Rüderibũs 1416 5.ze put latent. Rut. R

2

„———-—

—

— e 1 4

2 2— 602