75

li

l

2

0965

r.

147

is

8

8 Ke EE 773appellata. Ohm peninſala fuit. Tria habet promontoria; unde Trina-criæ nomen. I Sicilia, Iſola del Mar Mediterraneo, tanto abbon-dante di grano; che meritamente fu chiamata il granajo dell' Imperio

omano. Anticamente non era del tutto Iſola, e per tre Promonto-rj, che havea; fu detta Trinacria.

— 2 7* 22— 2

Sicübi. Adv. Se in qualche luogo. Fülminèoſquè tue et sĩcübi ma:imd tigris. Stat. 8

Sichſüs,, üm. Di Sicilia. SVN Sicanüs; Sicanfüs, Trinacriüs.Mix t cnſpectu Sicùl S telluris in altùm. Virg-.

Sicut. Adv. Come. SVN. Sic, üti, ut, vꝭlüti, nõn sꝭchs àc, oct.Sicũt quadrupedum cùm primis eſoe„idem. Virg. 8

Sidkrküs, i, üm. Srellato. SVN. Stellätüs, ſtellifer, coẽleſtisSiderèö fagrans clypdo èt coc lẽſtibis armis. Virg. 5

Sido; is, r. Diſcenderef abbaſſarſi. SVN. Sübsido rësĩdo; s&dèo.SFedibis optatit gemina cupër arbòrè sidũnt. Virg.

Sidõn, öõnis,. EBIT H. Autiquä, vætüs, nõbilis, clirä. EXPLIC. vrbsPhæniciæs ad mare ſitaspurpurasquæ ibi tingebatursinſigni s. E Città del-a fenicia, poſta al mare, celebre per la porpora, che ĩvi ftingeva 8

Sidoniũs, i, üm. P-. Sidone. SVN. Æquipoll. Tyriüs. Sidénias ten-2 Virg. Gbſtupuit primo aſpe tu Sidẽniĩ Dido. Id.

Sidüs,&ris, u. Stella. SVN. Aſtrüm,ſtella. EPITH. Coẽlẽſtè, igneñm,afirküm, rädläns, niténs, lüũcidũm, rütilüm, ffämmigèrũm, micans, fammi-võmũm. PERIPHR. Siderküs ignis. Stéllàrũm lümina. Rütilõ sidkraàfixz P&I. PHR. Aüricòma dbſcüràs illũſtrãnt sĩdẽra nõctẽs. Incõncũſ-aa sls võlvnntür sidkrä lapsñ. FPülgidä ceũ clära siderâ nõct micant.Sidèra sideribũs nu merumque o bjectd recusent. Vict.

Sigillatim, vel singillätim. Adv. Partitamente; pontualmente; ſpeci-Neatamente. Næc singillatim poſrant cecrẽtd videri. Lucr.

Sigillüm, i, n. Sigillo, ſugello, bolla, SIN. Signum, ſteẽmma.EPI T H. Aürzüm, ärgentküm, Erküm nöbile, illüſtré.* Odiſti clavẽset gratdsigillà pudicò. Hor. 5

Signifer, i, m. Confaloniere, banderajo; alſtiers. PHR. Signum, velvexillüm férens.* Roma næque dquilæ signifer hoſtis dt. Ovid.

Significo, is, ivhatüm, fr. S/gnificare denotare. SN. Mönſtro, õſtẽn ·

o)nõto, dẽnõto. Signiſicart vdbant indignõt eſs putandos. Euer.Signo is, ire. Segnare, marcare. Act. acc. SN. Dẽsigno; õbsigno,uimprimo. Signävitqus viam flammis. Virg.

Signüm i, n. Segno. SVN. Insigné, nötä, irgüméntüm, mönimèn-dum, indiciuũm. Imagine. Imãgo, simülacrüm. Inſegnag ſtlendardo. Vẽ-rium. Prod/gso. Prödigiüm, miräcülüm. 7g Llo. Sigillüm. EPTTH.

Häniſeſtüm, ſtüpẽndũm, clärüm, ſpectabilk, zpértüm mirändũm, Sccül-dum, prödiglale, infelix, öbſcñrm, latens, öptätüm, arcänũm, zàmicümsWeündüm, cẽrtüũm, ignötüm, pröſpꝭrũm, incèrtüm, dübiüm„ zmbigünm.

IIR. Strymönis dint signä grüss, Söl qusque ét èxöriens, ẽt cm sCöndet in ündas„ signä däbit. Sölem certilsimä signäsequentür.“ Ar-Zue hee t certis poſsimùs gliſcerè signis, Virg.

55 Silentiũno ii, n. S, len xo. ð VNA. Täcitürnitäs,reticentiz. EDITH. Altũm,deltüm, arcänüm, nöctürnüm, fidelè, täcitürnüm, mütüm, tranguillüm.1 K. Tränquillz sIlentia nöctis 4 Täcitürnä silentiz rümpit. Quid mẽ

d silentiä cõgis xümperk? Tümültüm cdmpöstüt vultũ dẽxtraquꝭ st-

N Bb len-